[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

tooma ‹tuua, tõin 40›

1. midagi v. kedagi kusagilt kaugemalt kellelegi v. kuhugi lähemale toimetama (kandes, vedades v. endaga kaasa võttes).; ant. viima. a. (elusolendi jõul v. vahendusel). Toob pakid koju käe otsas, jalgrattaga, autoga. Toit toodi lauale kandikuga, suure tirinaga. Jõuluvana tõi seljakotiga kingitusi. Käskis keldrist tuua korvitäie kartuleid. Tõin mõned asjad pööningult alla. Käi poes ära, too piima ja leiba! Tädi toob iga kord külakostiks tordi. Jõuluõhtul toodi õled tuppa. Endel tõi kuurist jalgratta. Ajalehed tuuakse tellijaile koju kätte. Näitusele toodi eksponaate kogu Eestist. Laudu toodi hobustega saeveskist. Kuidas pidi salakaup tollist läbi toodama? Lind toob nokas, noka vahel poegadele ussikesi. Ta oli käinud karjamaal hobust toomas. Läks haigele arsti tooma. Isa nõuab, et tütar oma väljavalitu näha tooks. Tõi endale naise Muhust. Tuli algul üksi, siis tõi pere järele. Aiandisse toodi appi, abiks kooliõpilasi. Vaenlane tõi kohale lisajõude teistest rindelõikudest. Kurjategija tuuakse kohtu ette. Preili toodi tõllaga kohale. Jalgadega on palju liiva tuppa toodud. Võistluselt toodi hõbemedal, teine koht. Kütust on odavam maale tuua 'importida' Venemaalt kui Norrast. Kaktused on meile toodud Mehhikost. Sakslaste toodud ristiusk. *Helene von Habermann oli rikaste vanemate laps ja tõi [abielludes] rohke kaasavara abikaasa majasse .. E. Aspe. || (suulise teatamise, edasirääkimise kohta). Kui abi vaja, tulgu keegi mulle sõna tooma. Kubjas tõi käsu, et hommikul tuleb mõisa minna. Kas sa tood häid uudiseid? Linnast toodi ootamatu teade. Ma toon sulle tervitusi Agneselt. Mis sõnumeid sa tood? b. (millegi jõul v. toimel). Laevad toovad Tallinna iga päev palju turiste. Tehas on pidevalt uusi mudeleid turule toonud. Tsüklon tõi paduvihma. Torm oli linnupesa puu otsast maha toonud. Täpne lask tõi vaenlase lennuki alla. Tuul toob ninna värske heina lõhna. Hukkunud laevadelt toovad lained randa igasugust kraami. | piltl. Mari on toonud elu vaiksesse majja. Direktor tõi kooli uusi tuuli. Tood oma juttudega meile veel õnnetuse kaela. Püüab tuua 'manada' näole rahulikku ilmet. Raadio, raamat toob kauged paigad lähemale. Soojade pannkookide nägemine toob vee suhu. Kuuldud hällilaul tõi tal meelde lapsepõlve. Mälestus tõi pisara silma, naeratuse huulile. Kohutav vaatepilt tõi mehel judinad üle selja. Solvumine toob huulile, keelele tigedad sõnad. Ehmatus olevat pummeldajatel aru pähe toonud. *.. mulle oleks proua Renate seltskond ainult muret ja kavalerikohustusi kaela toonud ja seepärast otsustasin minna üksinda. O. Tooming.
2. märgib, et millegi tulekuga koos toimub midagi, sellega kaasneb midagi. Keegi ei tea, mida toob homne päev. Pööripäev tõi lund. Mustlane ennustas, et tulevik toob talle au ja kuulsust. Mis saatus toob, tuleb vastu võtta. Vihm enne jaani toob head. Viimati toob see juhus meile õnnetuse kaela. Õhtupoolik tõi tugeva äikesehoo. Sügis tuleb ja toob värvid metsa. Lõoke toob lõunasooja, pääsuke toob päevasooja, ööbik toob öösooja. *„Tuul tõuseb, ehk toob külma ja lund,” mõtles valges pihtkasukas noor naine .. E. Tennov.
3. (kusagilt, millegi seest) välja võtma v. tõmbama; (kedagi v. midagi) ilmsiks v. avalikuks tegema, (selgesti) nähtavaks v. kuuldavaks tegema. a. (konkreetse objekti kohta). Tuhnis sahtlis ja tõi sealt nähtavale paksu klade. Tõi põuetaskust lagedale suitsupaki, viinapudeli. Poiss toob põuest igasugust kraami lagedale. Hõikumine tõi kadunud lapse viimaks lagedale. Näita, mis mees sa oled, too dokumendid lagedale! Kontrollreid ei toonud ilmsiks ühtegi korrarikkujat. Taskulambi valgus tõi pimedusest nähtavale tekki mähitud lamaja. Kaevamiste käigus toodi päevavalgele pronksiaja kivikalme. Arhiividest päevavalgele toodud materjal. Mihkel tõi esitatud nõudmiste peale kuuldavale sügava ohke. Tumm vehkis kätega, tuues kuuldavale veidraid häälitsusi. *Jah, linna kaunistamiseks oskab Perikles maa altki raha lagedale tuua .. L. Metsar (tlk). *Tõrkus [laps sündimisel] nii, et kaks tohtrit ta vägisi päevavalgele pidid tooma ja ema elu rippus juuksekarva otsas. E. Vilde. b. (abstraktse objekti kohta). Artikkel tõi avalikkuse ette tehingu tagamaad. Kuuldemängu põhiidee oli hästi kuulajateni toodud. Too oma tarkus, tähtis põhjus siis lagedale! Selline käitumine tõi päevavalgele mehe tõelise olemuse. Politsei on jõugu pettused ja kuritööd valge ette toonud. Ta lõi lauale oma suure trumbi, tuues mängu isalt kuuldud saladuse. *Aga ei olnud ka seda, kes tõe oleks valgele toonud ... J. Oengo.
4. juhtima, suunama. Eksimist pole karta, sest siia toob asfalttee. Kraavid toovad järve vett lisaks. Rattajäljed tõid ta naabri õue. Neljas lõng tuuakse üle esimese lõnga. *Nõnda, ilma majata, ei viinud nad [= trepid] kuhugi, ei toonud kuskilt. M. Berg.
5. avaldama; esitama. Ajaleht toob mitmesuguseid kirjutisi, lugusid, sõnumeid. Raadio tõi teateid sõjakoldest. Tõlketeoseid tuuakse „Loomingus” harva. Kirjanduse nimestik on toodud artikli lõpus. Kliimamuutusi iseloomustavad tabelis toodud andmed. Väite kinnituseks tõi sõnavõtja rohkesti näiteid, tsitaate. Eespool toodud mõttekäigust järeldub, et .. Kaie tuuakse alati teistele eeskujuks. Liiklusõnnetuse põhjuseks olevat toodud tee libedus. Lahkub, tuues ettekäändeks, vabanduseks peavalu. Ma toon kõik avalikkuse ette, kuidas minuga on ümber käidud. || lavastama. Draamateater on lavale toonud ka muusikale.
6. midagi tagajärjena esile kutsuma, mingit seisundit põhjustama. Sõda tõi rahva ellu suure muutuse, pöörde. Viivitus oleks toonud kasu asemel kahju. Välisreis tooks talle vaheldust. Selline teguviis toob üksnes tüli ja pahandust. Hukatust toov auahnus. Kas sellesse asjasse on ülepea võimalik selgust tuua? Ükski rohi ei toonud haigele abi ega kergendust. Minestanut püüti meelemärkusele, teadvusele tuua. Tooge ta ometi mõistuse juurde, mõistusele! Kolin toob magaja ärkvele. Maavärin tõi paljudele surma. Vaidlusele toob lõpu kellahelin. Kerge raputus võib pähklirahe kaela tuua. Öeldakse, et killud toovad õnne. *Isa matused ja mõningad teised toimetused toovad õppimisele kaunis pika vaheaja .. O. Luts. *.. arvati koguni, et saunaahju kütmiseks ei kõlba haab üldse – toob saunalistele sügelised või kärnad külge. A. Viires. || põhjustama kellegi tulemist kusagile. Teab mis tuuled teda siia on toonud. Mis sind nii hilja veel meile tõi? Laat tõi 'meelitas' rahvast murdu kohale. Ilus suvi toob turistid Pärnusse. Teda oli vanglasse toonud viin. Sõda tõi saarele võõraid inimesi. Valimised tõid seekord võimule, tüürile, tüüri juurde konservatiivid. Loos tõi mulle esimeseks vastaseks Peetri.
7. andma. Jumalatele toodi lepitamiseks ohvreid. Mis sundis sind oma karjääri ohvriks tooma? *Ning täna kiriku juures tuli [õpetaja] mulle kohe ise juure ja tõi terekätt! A. Mälk. || tulu andma, sisse tooma. Arvati, et soo ei too mingit tulu. Küllap maja hakkab peagi kasu tooma. Luulekogu ei toonud talle nimetamisväärset tasu. Eilne börsitehing tõi aktsiate müüjale tuhandeid. See hüpe tõi talle kuldmedali. Rahvalaulude esitus oli koorile toonud eriauhinna. || kõnek (käsu korral). „Too raha siia!” käratas röövlinägu. „Tooge 'laske' ma näitan teile, kuidas seda tehakse,” teen ettepaneku. *„Jõudu!” – „Jõudu tarvis!” võttis naine tervise vastu ja lisas juurde: „Eks too oma jõud ka!” J. Parijõgi.
8. sünnitama; poegima. Tahab, et naine talle poja tooks. Suure kõhuga, nagu hakkaks last tooma. Tavaliselt toob lammas korraga ühe talle. Emis tõi kevadel kümme põrsast. Kui kass pojad tõi, jäeti neist ellu ainult üks.

esile tooma

1. nähtavale tooma. Regedest toodi esile suured kompsud. Taat toob põuetaskust esile laperguse pudeli. Viimaks toob ta selja tagant esile lillekimbu. Reljeef on kaardil selgesti esile toodud.
2. väljendama, ilmutama. a. (mingit omadust) välja näitama, rõhutama. See suurendus toob esile peenimadki detailid. Vöö tõi esile keha täidluse. Armastab riietusega oma naiselikkust esile tuua. *Teil oli küllalt võluvaid kombeid, mäletan. Kui te nüüd vaevaks võtaksite neid esile tuua. H. Raudsepp. b. avaldama, esitama, välja tooma (2. täh.) Lavastaja püüab autori taotlusi kujukamalt esile tuua. Sõnavõtjad tõid esile ühe olulise mõtte. Artiklis on esile toodud hulk uusi fakte. Ema läbinägeliku pilgu all ei saanud ta väljamõeldud valet esile tuua. *Vanamees läks natuke tasasemas meeleolus ära, kui veel mõned lahkarvamused esile olime toonud. K. A. Hindrey.

ette tooma

1. ettepoole, esiküljele tooma. Toob käed graatsilise liigutusega ette. Äärelõng tuuakse keskelt läbi ette. || (midagi kellelegi) söömiseks vm. tarvitamiseks tooma. Toob küülikutele porgandeid ette. Mai tõi Liiale ette lilli ja kõrsi, millest too punus pärgi. | piltl. *Kas inimene olla tähendab kõikidele kiusatustele allaandmist, mis maailm temale ette toob? G. Helbemäe.
2. esitama, väitena esile tooma (2. täh.) Sõnavõttudes toodi ette hulk faktivigu. Hoiatava näitena tuuakse ette üks kunagine ekslik diagnoos. Too ette oma keeldumise põhjused! Tal polnud oma teo seletuseks või õigustamiseks midagi ette tuua. *Ja veel tõi naine ette, et mees ei ole mõisnike seas sugugi heas kuulsuses .. E. Särgava.

ilmale tooma vt ilm [2]

juurde tooma
lisama, lisaks tooma. Rindele toodi pidevalt vägesid juurde. Lähenev juubel tõi juurde uusi muresid. *.. püüdis kapten Tihu asjale huumorinooti juurde tuua. A. Hint.

kaasa tooma

1. kedagi v. midagi (endaga) koos tooma v. võtma. Koeri on keelatud randa kaasa tuua. Toob reisilt õele alati suveniire kaasa. Tõin natuke külakosti kaasa. Norma tõi majja kaasa kopsaka veimevaka ja hea tuju. Saabuv rong peaks endaga suvitajaid kaasa tooma. Igalt ekspeditsioonilt toodi kaasa rohkesti keeleainestikku. Laagrist kaasatoodud sügelised. Tuul tõi kaasa magusat lillelõhna. Mida toob endaga kaasa uus aasta? *Ehk tõi nutt talle kaasa teatava hingelise vabanemise .. M. Traat.
2. midagi põhjustama, tagajärjena esile kutsuma. Poisi vigurid tõid alatasa pahandusi kaasa. Kuritegu toob kaasa kriminaalvastutuse. Üks avastus on teise kaasa toonud. Tehnilised uuendused tõid kaasa toodangu kasvu. Majanduslik tõus tõi omakorda kaasa kultuuritõusu. Alatoitlus toob kaasa tervisehäireid.

kastaneid tulest välja tooma vt kastan

kokku tooma
midagi v. kedagi ühte paika tooma, kokku koguma. Rahahädaga tuuakse pandimajja kokku igasugu kraami. Kõik kariloomad kästi kokku tuua. Korjandus tõi mõne päevaga vajaliku summa kokku. || kedagi kokku meelitama. Kontsert, nimekas välisesineja tõi kokku täismaja. *Saare pulmad tõid kokku rahvast kaugelt ja ligidalt. A. Kalmus.

ligi tooma

1. lähedale tooma. *Binokkel on imelik riist. Vaatad ühest otsast – toob ligi, vaatad teisest – lükkab eemale. J. Kross.
2. kaasa tooma, kaasa võtma. Juuni tõi endaga ligi põuailma. *Võeti abiks ka ligitoodud lauad, et lehm pääseks kõvale maale välja. A. H. Tammsaare.

mis ~ mida sülg suhu toob vt sülg

(nagu) tuld tooma(s) vt tuli

nahka turule tooma vt nahk

[kuhugi] oma jalga tooma vt jalg

[kuhugi] oma koibi tooma vt koib

sisse tooma

1. majja, siseruumi(desse) v. varju alla tooma. Esiotsa ei julgenud poiss oma seltsilist sisse tuua. Too oma asjad väljast sisse! Vihma kartusel tõtati heinu sisse tooma.
2. kusagil, milleski kasutusele võtma, selles tarvitama. Varsti tuuakse majja elekter, valgus sisse. Kohvikusse on sisse toodud alkohol. V. Tolli tõi graafikasse sisse ka värvi. Autor on teosesse meelega murdejooni sisse toonud. See motiiv tuleks tingimata sisse tuua.
3. mujalt, hrl. välismaalt tooma, sisse ostma, sisse vedama vms. Meile tahetakse piisoneid sisse tuua. Mõisnik olevat toonud Ameerikast sisse mitmeid ilupuid. See tikand on tõenäoliselt võõrsilt sisse toodud. Tehas kasutab sissetoodud toorainet.
4. kasu andma, tulu tooma. Paigutas raha ettevõttesse, mis midagi sisse ei too. Kuuldavasti toovat maja ilusti, hästi sisse. Film tõi produtsentidele miljoneid dollareid sisse. Kalapüük tõi talle ikka mõne veeringu sisse. Aed, mesilastepidamine tõi ka midagi sisse. Kui palju su töö, amet ka sisse toob? *Surnud nädalad, mis ei toonud sisse sentigi .. P. Krusten.

tagasi tooma
endisesse kohta v. olukorda tooma; taastama. Põgenenud vang kästi üles otsida ja tagasi tuua. Naaber käis laenatud tööriistu tagasi toomas. Möödunust ei saa enam midagi tagasi tuua. Võit sprindis tõi sportlasele enesekindluse tagasi. Mis sulle küll aru tagasi tooks? *Kuid keemiakombinaadi tegelikkus tõi Georgi kiiresti ja valusalt maa peale tagasi .. A. Valton.

tähti taevast alla ~ maha tooma vt täht

valge ette tooma vt valge

välja tooma

1. kusagilt, millegi seest esile, nähtavale tooma, välja võtma vms. Toob rahakoti taskust, põuest välja. Onu tõi kohvrist välja mitmesuguseid asju. Põlevast majast õnnestus osa kraami välja tuua. Vetelpääste tõi suve jooksul merest välja kümme uppujat. Traaler toob aastas välja 'püüab' üle 10 000 tsentneri kala. Kivimurrust on juba sadu aastaid kive välja toodud. Tõi kõik oma säästud pangast välja. Vajaliku toob ta kas või maa alt 'iga hinna eest' välja. *Kui on majas liha ja õlut, siis tooge välja. F. Tuglas (tlk). *Kaalupommiga vehklemine oli poisi otsmikule higi välja toonud .. V. Gross. | piltl. Mis sind siis hommikul nii vara kodust välja tõi? 'välja tulema sundis'. Loodetavasti toob ta lõpuks oma küünla vaka alt välja 'näitab oma võimeid'. || raskest seisundist päästma v. välja aitama. Koomast, traumaatilisest šokist väljatoodud haige. Direktor loodab ettevõtte madalseisust välja tuua. Uus valitsus tõi riigi verisest sõjast välja.
2. esitama, avaldama, esile v. kasutusse tooma. Artikli mõte oli selgesti välja toodud. Puuduste põhjusena on välja toodud mitu asjaolu. Tõi oma sõnavõtus välja kõik mured ja kahtlused. Nimepidi on välja toodud kümme paremat. Kunstnik on suutnud oma puitskulptuurides välja tuua loodusliku materjali ilu. Olin sunnitud välja tooma kogu oma kasina saksa keele oskuse. Nüüd tõi Andrus oma trumbi välja. *.. karm meri on nendes poistes teravamalt välja toonud inimliku. Ü. Tuulik. || lavale tooma, lavastama. Tänavu on teatris välja toodud kolm uudisteost.

ära tooma

1. kusagilt kohale tooma; kaasa tooma. Läks tagasi ja tõi oma koti kontorist ära. Too minu pakid ka ära! Unustasin raha koju, toon pärast ära. Kes läheb täna Mikut lasteaiast ära tooma? || ära ostma ja koju tooma. Panime rahad kokku ja tõime televiisori ära. *.. kõneles uuest autost, mille nad kohe võiksid ära tuua, kui saaksid ostuloa. V. Saar.
2. avaldama, esitama. Selle sõnumi tõid ära kõik ajalehed. See on ära toodud isegi „Eesti entsüklopeedias”, kõigis teatmeteostes. Uurisime reisijuhis äratoodud linnaplaani.

ühes tooma
kaasa tooma. Tooge järgmine kord mõni oma pilt ühes! Päev oli ühes toonud palju üllatusi.

üle tooma
mujalt teise (asu)kohta toimetama. Kool toodi sügiseks uude hoonesse üle. Tartust Tallinnasse ületoodud instituut. || kedagi uuele töökohale, uude ametisse vms. tooma. Ta oli juba kahe kuu eest teiselt laevalt üle toodud. Näitleja tahetakse isetegevusteatrist „Vanemuisesse” üle tuua. Kirikuõpetaja toodi Rootsist siia üle.

välja ‹adv›

1. seest, seestpoolt pealispinnale v. millestki ümbritsevast esile; millegi tagant, alt v. vahelt nähtavale; koosseisust, hulgast, seast ära. Maa seest kees välja allikas. Hiir pistis pea urust välja. Siit on vanu münte välja kaevatud. Uppunud tankerist voolas naftat välja. Hinga sügavalt sisse ja välja. Sai peksa, nii et veri tuli välja. Arst tõmbas tarkusehamba välja. Munast koorus välja tibupoeg. Puistas karbi sisu välja. Laps oli teki sisse mähitud, ainult ninaots paistis välja. Juubilar harutas paberist välja hinnalise vaasi. Kui süldiliha pehme, asusin konte välja puhastama. Kuu tuli pilveserva tagant välja. Urgitses kapi alt palli välja. Raamatu vahelt kukkus välja foto. Palun välja! (pöördumine õpetaja poole, kui õpilane tahab tunni ajal käimlasse minna). Ta arvati seltsi liikmeskonnast välja. Kogu Eesti, välja arvatud Tallinn 'peale Tallinna'. Astus parteist välja. Tihedas konkurentsis peab kehvem välja langema. Jätke viimane punkt päevakorrast välja. Okslikud lauad praagiti välja. || siseruumi(de)st, majast vabasse õhku, õue; kodust ära. Viis riided välja tuulduma. Tal õnnestus põleva maja aknast välja hüpata. Teelised jäid välja vihma kätte. Hea peremees ei aja säärase ilmaga koeragi välja. „Välja minu majast!” kähises poodnik. Rahvast vooris sisse ja välja. Karjane laskis loomad välja 'karjamaale'. Ema ja laps said kolmandal päeval haiglast välja. Üürivõlglane tõsteti korterist välja. Lähme täna välja 'näit. restorani' sööma. Sõber kutsus Epu õhtul välja 'jalutama, lõbutsema vms.'. || mingist piirkonnast ära, kaugemale. Seeneline ei osanud enam metsast välja minna. Aadam ja Eeva kihutati paradiisiaiast välja. Väekoondis murdis piiramisrõngast välja. Uus kosmoselaev oli välja saadetud. Peipsist voolab välja Narva jõgi. Sõitsime nädalavahetusel linnast välja 'maale, loodusesse'. Laev sõitis sadamast välja. Riik veab välja 'ekspordib' toiduaineid. Kodumaalt välja rändama 'emigreeruma'.
2. esineb ühendites, mis väljendavad teat. tunde-, iseloomu, harjumuste vms. avaldumisi. Ei oska oma nördimust, meelepaha, kibestumist välja elada. Nuta või silmad peast välja. Viska see poiss peast välja! Süda tahtis suure rõõmu pärast rinnust välja hüpata. Ajab niisama suust välja, mis aga pähe tuleb. Temas lõi välja isa iseloom. Nii kinnine, et iga sõna kanguta suust välja. || koos vastava verbiga osutab mingist hoiakust, harjumusest vabanemisele v. võõrutamisele. Suurtest ideaalidest on ta nüüdseks välja kasvanud. See hilinemise komme harjuta endast välja. Halvad harjumused tuleb välja juurida, rookida. *.. oma lapsest koolitan edevuse kohe alguses välja .. E. Rängel.
3. koos vastava verbiga märgib kellegi v. millegi ilmumist, millegi avalikkuse ette toomist, teadaandmist vms. Õhtul ilmusid välja sääsed. Ülikool pani välja kaks võrkpallinaiskonda. Kirjastus laskis välja kauni fotoalbumi. Millal su uus plaat välja tuleb? Pakuti välja palju uusi ideid. Romaanivõistlus on välja kuulutatud. Püüdis saladust välja uurida. Arst ei andnud ametisaladust välja.
4. esineb ühendites, mis osutavad mingi olukorra, seisundi, oleku muut(u)misele. a. (seoses millegi lõpetamisega v. tegevuse katkestamisega). Auto sõitis vastu puud ja mootor suri välja. Lülitas raadio, televiisori välja. Kirikut välja lööma 'jumalateenistuse lõppemise märgiks kirikukella lööma'. *Orvi püüdis oma kuulmist välja lülitada, see ei õnnestunud. A. Beekman. b. (seoses seisundi, olukorra parandamisega). Kedagi hädast välja päästma. Haige toodi koomast välja. Rabeles kriisist välja. Mõtles, kuidas täbarast olukorrast välja pääseda. Pesupulber võttis plekid välja. c. (seoses seisundi, olukorra halvenemisega). Haiguse tõttu läks sportlane vormist välja. Komistamine viis mehe tasakaalust välja. Kampsun oli välja veninud. d. (kehaosade kohta:) sirgu; laiali. Sirutas jalad mõnusasti välja. Küünitab käe välja ning sihib. Kotkas laotas tiivad välja.
5. koos vastava verbiga märgib, kui kaugele, milleni miski ulatub v. läheb. Kui vaja, lähen kas või kohtuni välja. Kõik olid kohal, poisikestest peale kuni vanade ättideni välja. Teater mängib tragöödiatest alates kuni jantideni välja. *Pisut eemal läheb ta [= meri] rohekaks, siis ikka sinkjamaks ja sinkjamaks kuni kõige tumedamini välja. A. Sisask. || (ruumiliselt). Kuhu see rada välja viib? Siht jooksis välja kenale aasale. Jõudsime suurele teele välja. Ratturid sõitsid puhkamata Põlvani, Põlvasse välja. Haav ulatus kondini välja. || (ajaliselt). Töötas tihti südaööni välja. Põud kestis septembri keskpaigani välja. See taat elab küll saja aastani välja.
6. koos vastava verbiga rõhutab objekti ammendatust, tegevuse, protsessi tulemuslikkust v. lõpetatust. Etendus on täiesti välja müüdud. Selle suvega jõudsin end korralikult välja puhata. Arvutas tulumaksu täpselt välja. Haigus tuleb põhjalikult välja ravida. Suusataja sõitis välja rajarekordi. Riigis on oma rasketööstus veel välja arenemata. Aja jooksul kujunes kauplusel välja oma klientuur. Nüüd on ka pööningukorrus välja ehitatud. Toit jagati välja. Süüdlane jäigi välja selgitamata. Ohustatud liigid võivad kergesti välja surra.
7. ‹ühendverbi osana› näit. välja kasvama, välja kutsuma, välja käima, välja laduma, välja lugema, välja mängima, välja nägema, välja paistma, välja panema, välja pidama, välja rääkima, välja tegema, välja tooma, välja tõmbama, välja töötama, välja venitama, välja õmblema

endast ~ enesest välja minema, endast ~ enesest välja viima vt enese

jalad kõhu alt välja vt jalg

kastaneid tulest välja tooma vt kastan

(kas või ~ lausa) nahast välja pugema ~ ronima vt nahk

(kas või) nahast välja hüppama vt nahk

kivist vett välja pigistama vt vesi

kuradit peltsebuliga välja ajama vt kurat

lapsekingadest välja kasvama vt lapseking

(nagu ~ kui) tuld välja ajama vt tuli

(oma) hinge välja valama vt hing [1]

(oma) silmi peast välja nutma vt silm [-a]

ots otsaga välja tulema vt ots [-a]

pahema jalaga voodist välja astunud ~ tulnud vt voodi

pinde välja ajama vt pind [pinnu]

reast välja lööma ~ viima, reast välja langema vt rida

rivist välja lööma ~ viima, rivist välja langema vt rivi

rööpast välja lööma ~ viima, rööpast välja minema vt rööbas

[kellelgi] silmi välja kratsima vt silm [-a]

suust välja ajama vt suu

sõjakirvest välja kaevama vt sõjakirves

teeb üks ~ ühe välja vt üks

vaime välja kutsuma vt vaim

vaost välja viima vt vagu

vasaku jalaga voodist välja astunud ~ tulnud vt voodi

vedru(t) välja viskama vt vedru

verest välja viima ~ lööma, verest välja minema vt veri

võrku välja heitma vt võrk